Eesti Elektroonikaühing (EEÜ) on Eesti Vabariigis tegutsev vabatahtlik mittetulunduslik füüsiliste ja juriidiliste isikute ühendus, kelle eesmärgiks on elektroonika, telekommunikatsioonide, raadio- ja televisioonitehnika ja nendele lähedastes tegevusvaldkondades töötavate üksikisikute ja organisatsioonide kutsehuvide ühendamine ja esindamine.

Eesti Elektroonikaühingu ajalugu algas 17. mail 1958.a., kui Eesti raadio- ja sideinsenerid asutasid Tallinnas A.Popovi nimelise Raadiotehnika, Elektroonika ja Side Teaduslik-Tehnilise Ühingu Eesti Organisatsiooni. Oma nüüdisaegset nime kannab ühing alates 1992. aastast.

Ühing oma eesmärkide saavutamiseks:

· aitab kaasa elektroonikatööstuse, side raadiolevi, televisiooni ja teiste ühingu tegevusvaldkondade arendamisele, osaleb probleemide arutamises ja lahendamises
· aitab kaasa ühingu liikmete kvalifikatsioonitaseme tõstmisele ning õppeasutustes ühingu erialade õpetamise kõrge taseme saavutamisele
· arendab koostööd teadus- ja õppeautuste ning tööstuse vahel, samuti analoogiliste ühingute ja liitudega Eestis ja välisriikides
· osaleb kutseomistamise protsesside käivitamises
· ühingu liikmete arvamuste alusel kujundab ühtseid seisukohti Eesti Vabariigi tehnikapoliitika põhisuundade kohta ühingu tegevusvaldkondades
· vahendab ühingu liikmete algatusel nende kutsetööd puudutavaid seadusandlikke ettepanekuid pädevatele organitele
· tegeleb standardiseerimise probleemidega

· teaduslik-tehniliste konverentside, sümpoosiumite, seminaride ja nõupidamiste
· tehnikanäituste
· konkursside
· loengute, koolide, kursuste ja erialase täiendõppe
korraldamine
· töögruppide moodustamine standardite väljatöötamiseks ja nende töö juhendamine ja kordineerimine
· inseneri haridusliku taseme ja tööalase kogemuse hindamiseks ja kutse omistamiseks pädeva kutsenõukogu moodustamine ning selle töö korraldamine
· sektsioonide moodustamine konkreetsete erialaste probleemide süvauurimiseks
· klubilise tegevuse arendamine
· spetsialiseeritud sõitude ja ekskursioonide korraldamine
· stipendiumite määramine erialase hariduse omandamiseks

Ühingu kõrgeimaks juhtorganiks on tema liikmete üldkoosolek. Üldkogude vahelisel perioodil juhib ühingu tegevust 7-liikmeline juhatus.
 

Sideklubi

Sideklubi koosolekutel arutatakse telekommunikatsiooni-spetsialistidele huvipakkuvaid probleeme. Sideklubi püüab kujundada ühtseid seisukohti tehnikapoliitika põhisuundade kohta telekommunikatsiooni valdkonnas.
Sideklubis on senini arutatud järgmisi probleeme:

30.03.95 Asutamiskoosolek
27.04.95 Sidepoliitika
28.09.95 Regionaalpoliitika sides, ääremaade telefoniseerimine
26.10.95 Raadio-,elektroonika- ja telekommunikatsiooniinseneri kutsele esitatavad    kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed nõudmised
30.11.95 Andeme, võrgud ja terminaalid
25.01.96 Tehnilise valve olukord ja areng Eestis
29.02.96 Mobiiltelefoniside Eestis
28.03.96 Mereside ja riikliku side poliitika
30.05.96 Eesti - telekommunikatsiooniteenuste transiitmaa
26.09.96 Kodukeskjaamad
Klubi istungid toimuvad kord kuus (kuu viimasel neljapäeval). Klubi juhataja on dotsent Avo Ots.
 

Sektsioonid

EEÜ juures töötab mitu erialaprobleemide uurimisega tegelevat sektsiooni:
 

1. Mikroelektroonika ja signaalitöötlus - juhataja professor Mart Min
2. Mikroelektroonika süsteemid - juhataja professor Toomas Rang
3. Bio- ja meditsiinielektroonika - juhataja teadur Toomas Parve

Sektsioonid korraldavad igal aastal avalikke seminare oma probleemide arutamiseks ja töötulemuste tutvustamiseks.

Rahvusvahelise telekommunikatsioonipäeva konverents

Rahvusvahelise telekommunikatsioonipäeva tähistamiseks korraldatakse iga aasta maikuus teaduslik-tehnilisi konverentse.
 

Konverentsil "Telekommunikatsioon - 94" esitati järgmised ettekanded:
 

1. Raadio- ja telekommunikatsiooni insener - haridus ja kutse (Vladimir Heinrichsen)
2. Digitaalne kommunikatsioon (Avo Ots)
3. Eesti kommunikatsioonid täna ja homme (Toomas Sõmera)
4. Eesti digitaalvõrgu arengust (Jaak Ulman)
5. Koostööst rahvusvaheliste organisatsioonidega (Jüri Jõema)
6. Mobiilside (Ants Viira)
7. Firma " OY LM Ericsson AB" esitlemine (J. Huhtanen)
8. Firma "Nokia AB" esitlemine
9. Firma "Siemens OY" esitlemine (J. Pertola)

Toimus sidevahendite näitus.

Konverentsi "Ringhääling 95" päevakord oli järgmine:
 

1. Avasõna (Toomas Sõmera)
2. Sada aastat raadiot (Ilmar Arro)
3. Eesti Raadio uudiste tehnoloogia (Hannes Valdma)
4. Eesti Televisiooni tehnoloogiast täna ja homme (Leiger Põldma)
5. Ringhäälingu saatevõrkudest Eestis (Rein Ruudi)
6. Digitaalne raadioringhääling Soomes (Vesa Erkkila)
7. Digitaaltelevisioon aastal 1995 (Eduard Schults)
8. Eesti kaugsidevõrk (Peep Kroos)
9. Kaabeltelevisioon Eestis (Peep Põldsam)
10. Satelliittelevisioon Eestis (Arvo Sildnik)
11. Ringhäälingu- ja telekommunikatsioonipoliitika arengutendentsid maailmas ja Eestis (Tõnis Palts)
12. Ringhäälingu sageduskasutuste hetkeseis ja arengusuunad Eestis (Jaanus Vainu)
 

Konverentsi "Elektroonika 96" kavas oli:
 

1. Avasõna (Leo Mõtus)
2. Elektrooniku haridus Tallinna Tehnikaülikoolist (Mart Min)
3. Mikrosüsteemitehnika ja Eesti elektroonikatööstus (Toomas Rang)
4. Elektroonika kompetentsuskeskusest Tallinna Tehnikaülikoolis (Raimund Ubar)
5. Elektromagnetiline ühildatavus. Mõõtmised. (Kalev Märtens)
6. Signaalide digitaaltöötlusega sonar (Ilmar Arro)
7. Kõrgsagedus-sideseadmed elektrivõrkudele (Rein Kipper)
8. Tondi Elektroonika täna ja homme (Viido Paomets)
9. Tööjõupuudusest kõrgtehnoloogias (Eiko Kängsep)
10. Elcoteq elektroonika suurtootjana kasvavas konkurentsis (Ilmar Petersen)
11. Personaalarvutite osa Eesti arengus (Ülo Veldre)
 

1997.a. konverentsil "Raadiotehnika 97"
 

1. Plenaaristung - "Raadiotehnika 97"  (juhataja Ilmar Arro)
2. Andmeside ja arvutivõrkude sektsioon (juhatajad Avo Ots ja Margus Kruus)
3. Ringhäälingu sektsioon (juhataja Eduard Schults)
4. Elektroonika sektsioon (juhataja Uljas Tamm)