Talveseminarid

          "Teadus- ja arendustöö süsteemi, sidu ja elektroonika alal"
 


TTÜ automaatikainstituudi siduteooria ja -disaini õppetooli professori Vello Kuke poolt algatatud IEEE egiidi all toimuv üritus.
Allpool on toodud toimunud seminaride lühikokkuvõtted.


Neljapäeval, 11. veebruaril 1999 ruumis AII-208  algusega kell 17:00.
A v a m i s s e m i n a r
  Avamisseminarile kogunes osalejaid 20 ringis, enamus neist Tehnikaülikooli inimesed.
  Mitteformaalses õhkkonnas toimunud arutelus käsitleti Eesti elektroonikatööstuse probleeme, tööstusharuliitude (ELA) ja inseneriorganisatsioonide (EIL, EEIL, ESIS, EEÜ, jt.) seisu Eestis, jms.
  Kõrghariduse osas tõstatati üles kitsa suunitlusega õppeainete eksamiülesannete kooskõlastamine tööstuse esindajatega.
  Informatsiooniga elektroonikadisaini firma Micronas OY omanikeringi ja nime muutusest (management buyout, veebruarist Micro Analog Systems OY) esines firma Eesti koostööpartneri ADL esindaja Eiko Kängsep.
  Lepiti kokku selles, et ka edaspidi toimuvad seminarid neljapäeviti samal ajal ja samas kohas, kuid ei pruugi toimuda iga nädal.
  Avaldati arvamust, et Elektroonika kompetentsuskeskus (EKK) võiks ürituse organisatoorse poole eest hoolt kanda, millega EKK lahkesti nõus oli, lubades avada ka seminaride web-page'i.
  Pandi paika järgneva 4 seminari (25.02.99, 04.03.99, 11.03.99 ja 18.03.99) ligikaudsed teemad ja esinejad. Leiti, et seoses informatsioonitehnika õppesuuna akrediteerimiskomisjoni tulekuga 18. veebruaril seminari ei toimu.


25. veebruar 1999
Prof. Hanno Sillamaa, prof. Mart Min:
Õppekavade rahvusvahelisest akrediteerimisest Süsteemitehnika teaduskonnas

  Prof. Sillamaa tutvustas akrediteerimise põhimõtteid ning tagamaid, samuti nädal tagasi toimunud akrediteerimisprotsessi tulemusi: luubi all olnud õppekavad akrediteeriti tingimisi kaheks aastaks.
  Peamiste puudustena tõid kokku kahteteist infotehnoloogiaga seotud õppekava hinnanud eksperdid välja programmide akadeemilise kvaliteedi ja õppejõudude tegevuse kvaliteedi süstemaatilise hindamise mehhanismide puudumist, üliõpilaste jõudluse monitooringu puudumist õppekavade kvaliteedi parandamisel ning vastuvõtukvootide jäikust (tööjõuturu nõudluse ja üliõpilaste soovide mittearvestamist).


04. märts 1999
Hr. Jaan Pillesaar (AS Helmes)
IT-valdkonna tööandja ootustest kõrgkoolilõpetaja kutseoskuste osas; 

  Hr. Pillesaar puudutas oma esinemises TTÜ IT-valdkonna lõpetaja ettevalmistatust tööks reaalses Eesti tingimustes toimivas ettevõttes ning esitas oma nägemuse Eesti perspektiivist. Ta märkis, et pigem on oodata teenindus- kui uurimis- ja arendussuunaga ettevõtete kasvu.
  Seega on lõpetaja vastuvõtt tööturul seda parem, mida viimistletum on tema "kasutajaliides" - oskus suhelda, ennast ja oma teadmisi müüa.
  Ettevõtja ei ole nõus maksma töötaja teadmiste eest, mis jäävad teoreetiliseks ega avaldu töösuhtes.
  Samas rõhutas esineja meie lõpetaja suhteliselt head teoreetilist ettevalmistatust ning nägi selles head alust arenguteel insener-manageriks.
  Lõpuks jäi kõlama üleskutse õppurile - võtta maksimum seni saada olevast tasuta haridusest.


11. märts 1999
Prof. Vello Kukk
Ülevaade TEKES'i seminaridest

Ettekanne on lindistatud.
Fakte ettekandest:
  Nokia aastakäive ületab Eesti SKP/GNP 2,5 korda. Sellest on Soome arvel umbes 40% (seega umbes Eesti aastane SKP/GNP ehk 80 000 000 000 kr.).
  Nokia kulutab R&D peale aastas umbes sama palju kui on Eesti terve riigieelarve (seega umbes 15 000 000 000 kr., võrdluseks ETF jagab teadusgrantideks umbes 150 000 000 kr. ja sihtfinantseeritavad teemad saavad kokku umbes 300 000 000 kr., kogu kõrghariduse eelarve on aga 400 000 000 kr ringis).


18. märts 1999
Mart Min (TTÜ ELIN prof. ja EKTA arendusdir.) ja Raul-Vello Rebane (EKTA projektijuht).
Küberneetika AS, EKTA, minevik olevik, tulevik (tegevusest EKTA-TTÜ teljel).

  1960-ndatel aastatel Teaduste Akadeemia Küberneetika Instituudi arvutustehnika erikonstrueerimisbüroona asutatud EKTA on praegu AS Küberneetika osa, mis tegeleb mitmesuguste süsteemide väljatöötamise-, tootmise- ja paigaldamisega. Olulisemad nendest on merenavigatsioonimärgid (poid, majakad, jms.), mis on ühendatud üle-eestisse jälgimissüsteemi. Poide koordinaate määratakse GPS-süsteemi abil. Neid valmistatakse nüüd peale Eesti ka Leedu jaoks. Tellimusi on tulemas ka Rootsist ja veel mujaltki. Lähedaseks suunaks on ka liiklusmärkide valmistamine. Üllatuslikult on sellise keerukates tingimustes töötama pidava süsteemi puhul riistvaraga seotud probleemidest suuremaid probleeme tekkinud hoopiski tarkvaraga.

25. märts 1999
Magistrant Raido Kurel
Nanotehnoloogiast.

  Nanotehnoloogia on lihtsustatult võttes selline tehnoloogia, mille puhul manipuleeritakse üksikute molekulidega. Vastava tasemega elektroonika on siis nanoelektroonika, kus elektronseadiste osas on üksikud molekulid. Tegemist pole enam voolude ja pingetega tavalises mõttes, vaid üksikute elementaarlaengutega. Kuigi IBM laboris tegeleti molekulidega manipuleerimisega juba 1996. aastal, on nanoelektroonika praktilise ja laialdase kasutamiseni jõudmiseni veel vaja aega kümne aasta ringis.


Oodatud on nii TTÜ'ga seotud isikud (üliõpilased, magistrandid, doktorandid ja koosseisulised töötajad), kui ka elektroonikaga haakuva tööstuse esindajad. Osavõtusoovist on edaspidi palve teatada eelmise päeva õhtuks elektronposti teel, esinemissoovist (üle 5 minuti kestva ülesastumise puhul) oleks hea teada saada hiljemalt nädal aega ette:


Märkus: Siin on kasutatud ja tsiteeritud vastavat Aivar Uski poolt koostatavat lehekülge.



Last Updated: April 14, 1999, > 03.07.1999.