Talveseminarid "Teadus- ja arendustöö süsteemi, sidu ja elektroonika alal" TTÜ automaatikainstituudi siduteooria
ja -disaini õppetooli professori
Vello Kuke poolt algatatud IEEE egiidi
all toimuv üritus.
Allpool on toodud toimunud seminaride lühikokkuvõtted.
Neljapäeval, 11. veebruaril 1999 ruumis AII-208 algusega kell 17:00.
A v a m i s s e m i n a r
Avamisseminarile kogunes osalejaid 20 ringis, enamus neist
Tehnikaülikooli inimesed.
Mitteformaalses õhkkonnas toimunud arutelus käsitleti
Eesti elektroonikatööstuse probleeme, tööstusharuliitude
(ELA) ja
inseneriorganisatsioonide (EIL,
EEIL, ESIS,
EEÜ, jt.) seisu Eestis, jms.
Kõrghariduse osas tõstatati üles kitsa suunitlusega
õppeainete eksamiülesannete kooskõlastamine tööstuse
esindajatega.
Informatsiooniga elektroonikadisaini firma Micronas OY omanikeringi ja
nime muutusest (management buyout, veebruarist Micro Analog Systems
OY) esines firma Eesti koostööpartneri ADL esindaja Eiko
Kängsep.
Lepiti kokku selles, et ka edaspidi toimuvad seminarid
neljapäeviti samal ajal ja samas kohas, kuid ei pruugi toimuda
iga nädal.
Avaldati arvamust, et Elektroonika kompetentsuskeskus
(EKK) võiks ürituse organisatoorse poole eest hoolt kanda, millega
EKK lahkesti nõus oli, lubades avada ka
seminaride web-page'i.
Pandi paika järgneva 4 seminari (25.02.99,
04.03.99, 11.03.99 ja
18.03.99) ligikaudsed teemad ja esinejad. Leiti, et seoses
informatsioonitehnika õppesuuna akrediteerimiskomisjoni tulekuga
18. veebruaril seminari ei toimu.
|
25. veebruar 1999
Prof. Hanno Sillamaa,
prof. Mart Min:
Õppekavade rahvusvahelisest akrediteerimisest Süsteemitehnika teaduskonnas
Prof. Sillamaa tutvustas akrediteerimise põhimõtteid
ning tagamaid, samuti nädal tagasi toimunud akrediteerimisprotsessi
tulemusi: luubi all olnud õppekavad akrediteeriti tingimisi kaheks
aastaks.
Peamiste puudustena tõid kokku kahteteist infotehnoloogiaga seotud
õppekava hinnanud eksperdid välja programmide akadeemilise
kvaliteedi ja õppejõudude tegevuse kvaliteedi süstemaatilise
hindamise mehhanismide puudumist, üliõpilaste jõudluse
monitooringu puudumist õppekavade kvaliteedi parandamisel ning vastuvõtukvootide
jäikust (tööjõuturu nõudluse ja üliõpilaste
soovide mittearvestamist).
|
04. märts 1999
Hr. Jaan Pillesaar (AS Helmes)
IT-valdkonna tööandja ootustest kõrgkoolilõpetaja
kutseoskuste osas;
Hr. Pillesaar puudutas oma esinemises TTÜ IT-valdkonna lõpetaja
ettevalmistatust tööks reaalses Eesti tingimustes toimivas ettevõttes
ning esitas oma nägemuse Eesti perspektiivist. Ta märkis, et pigem
on oodata teenindus- kui uurimis- ja arendussuunaga ettevõtete kasvu.
Seega on lõpetaja vastuvõtt tööturul seda parem,
mida viimistletum on tema "kasutajaliides" - oskus suhelda, ennast ja oma
teadmisi müüa.
Ettevõtja ei ole nõus maksma töötaja teadmiste
eest, mis jäävad teoreetiliseks ega avaldu töösuhtes.
Samas rõhutas esineja meie lõpetaja suhteliselt head
teoreetilist ettevalmistatust ning nägi selles head alust arenguteel
insener-manageriks.
Lõpuks jäi kõlama üleskutse õppurile -
võtta maksimum seni saada olevast tasuta haridusest.
|
11. märts 1999
Prof. Vello Kukk
Ülevaade TEKES'i seminaridest
Ettekanne on lindistatud.
Fakte ettekandest:
Nokia aastakäive ületab Eesti SKP/GNP 2,5 korda. Sellest on Soome
arvel umbes 40% (seega umbes Eesti aastane SKP/GNP ehk 80 000 000 000 kr.).
Nokia kulutab R&D peale aastas umbes sama palju kui on Eesti terve riigieelarve
(seega umbes 15 000 000 000 kr., võrdluseks ETF jagab teadusgrantideks
umbes 150 000 000 kr. ja sihtfinantseeritavad teemad saavad kokku umbes
300 000 000 kr., kogu kõrghariduse eelarve on aga 400 000 000 kr
ringis).
|
18. märts 1999
Mart Min (TTÜ ELIN prof. ja EKTA arendusdir.)
ja Raul-Vello Rebane (EKTA projektijuht).
Küberneetika AS, EKTA, minevik olevik, tulevik
(tegevusest EKTA-TTÜ teljel).
1960-ndatel aastatel Teaduste Akadeemia Küberneetika Instituudi
arvutustehnika erikonstrueerimisbüroona asutatud EKTA on praegu
AS Küberneetika osa, mis tegeleb mitmesuguste süsteemide
väljatöötamise-, tootmise- ja paigaldamisega. Olulisemad nendest
on merenavigatsioonimärgid (poid, majakad, jms.), mis on ühendatud
üle-eestisse jälgimissüsteemi. Poide koordinaate
määratakse GPS-süsteemi abil. Neid valmistatakse
nüüd peale Eesti ka Leedu jaoks. Tellimusi on tulemas ka Rootsist
ja veel mujaltki. Lähedaseks suunaks on ka liiklusmärkide
valmistamine. Üllatuslikult on sellise keerukates tingimustes
töötama pidava süsteemi puhul riistvaraga seotud probleemidest
suuremaid probleeme tekkinud hoopiski tarkvaraga.
|
25. märts 1999
Magistrant Raido Kurel
Nanotehnoloogiast.
Nanotehnoloogia on lihtsustatult võttes selline tehnoloogia, mille puhul
manipuleeritakse üksikute molekulidega. Vastava tasemega elektroonika on
siis nanoelektroonika, kus elektronseadiste osas on üksikud molekulid.
Tegemist pole enam voolude ja pingetega tavalises mõttes, vaid
üksikute elementaarlaengutega. Kuigi IBM laboris tegeleti molekulidega
manipuleerimisega juba 1996. aastal, on nanoelektroonika praktilise ja laialdase
kasutamiseni jõudmiseni veel vaja aega kümne aasta ringis.
|
Oodatud on nii TTÜ'ga seotud isikud (üliõpilased,
magistrandid, doktorandid ja koosseisulised töötajad),
kui ka elektroonikaga haakuva tööstuse esindajad.
Osavõtusoovist on edaspidi palve teatada eelmise päeva õhtuks elektronposti teel,
esinemissoovist (üle 5 minuti kestva ülesastumise puhul) oleks hea teada saada
hiljemalt nädal aega ette:
Märkus:
Siin on kasutatud ja tsiteeritud vastavat
Aivar Uski poolt koostatavat
lehekülge.
Last Updated: April 14, 1999, >
03.07.1999. |